Selles on tal tuline õigus, sest peaaur on läinud purjetamisele ja kogu ülejäänud aeg tuleb jagada hinge vaakuvate ettevõtluse elustamiseks ning pesakonna väikeste toredate põnnidega jahmerdamisele.
Foto: Piret Salmistu, Delfi
Ülaltoodu ei vabanda siiski midagi kuna näiteks Forte suudab oma blogi saksaliku ornungiga süstemaatiliselt ja opertaiivselt värskendada. Neilt siis ka kõige põhjalikumad ülevaated suures grupis toimuvast samas kui eestlaste uskumatutest seiklustes maailmavetel kirjeldab Mati Sepa mahlaks sulg sailingcenter.ee lehtedel.
Au ja kiitus kõigile mereblogijatele kuid siisnkohal paar sõna ka Premiumi viimasematest juhtumitest ning mõtetest.
Suured võistlused on sel aastal seilatud ning võime hooajaga enam kui rahul olla – Väina võitu nii Eesti avamerepurjetmise MV kui klassi arvestuses ning Soome MV kulda sportlikus IRC arvestuses pole põhjust häbeneda. Selle lisaks ilus sõit ja võit Hki-Tll Racel. Kripeldama jäävad Tallinna MV ja BOW tulemused ning sellest johtuvalt tagasihoidlik kolmas koht Eesti Avamerekarika arvestuses kuid see kivi läheb täiega korraldajate kapsaaed. Kui räigeteks apsudeks kohalikud kaasaarvtud Soome kohtunikud võimelised on juba lähiajal nendel lehtedel. Stay tuned!
Nüüd siis viimastest kurssidest. Üks huvitavamaid seiku on see, et kuna Premiumi ettevalmistus venis ja vettelaskmine hilines kolm nädalat ja peale seda algas tihe võistlushooaeg pole sel navigatsiooni hooajal 41ga trenni praktiliselt tehtud.
Paar nädalat tagasi toimunud meeskonna koosolekul otsustasime seda viga parandada ja kuigi hooaeg praktiliselt läbi käime septembri lõpuni iga teisipäev treenimas. Lihtsalt, et laeva veelgi mõnusma hingamine ja mikrokliima saada mille pealt oleks lihtne järgmise hooaja sihik kõrgele sättida.
Teine märkimisväärne seik on see, et vastupidiselt varasematele hooaegadele kus osa kampa hiljemalt septembri keskelt täitsa ära vajub on selle hooaja teises pooles säravate silmadega mehi hoopis juurde tulnud. Hooaja alguses oli Premiumi “oma” munsterroll nii hõredaks jäänud, et ilma Sepapoisteta poleks käsi ega kaalu võistlemiseks kuidagi jagunud. Kogu hooaeg on olnud suurepärane tõestus sellele, et koostöös siiski peitub jõud.
Mõni sõna ka paarist viimasest võistlusest.
22 ja 23 augustil sõideti järjekordne Grade 5 Match Race. Kui ennem sai just kiideldud, et Premiumi meeskond on suurenenud siis Matchis see case ei ole.
Meie tuumikmeeskonna üks põhitalasid Ivar”Jänkuke” Paulson sai oma esikäppadesse mingi kummalise tõve ja teda pole neil vetel oma kuu aega seilamas nähtud.
Nibin nabin saime selleks võistlusek teami kokku ja nagu pärast selgus siis ainult esimeseks päevaks. Teiseks päevaks leidis Mati meile Margoti sõitma, kes mobiili helinate vahel endast purjetamise parima andis. Mingist manööverdamisvõimest klassikalises võtmes rääkimiseks muidugi põhjust polnud.
Tegime, mis suutsime ja rõõmu valmistas, et esimese päeva ainukeses sõidus suutsime Alar “Õpetaja” Volmeri teami võita.
Järgmine päev läks üle kivide ja kändude ning vaieldamatult ei olnud õppida ainult osalejatelJ
Endalegi üllatuseks suutsime viimases sõidus võita kiiresti purjetavat Karaboinovi teami kuigi saime stardist lipu alla ja tegime heastamis ringi ennem finišit.
Kokkuvõttes siis teine Matchi pronks järjest. Kolmapäeval 24. augustil jäi kolmapäevak tuule puudumisel ära ning järgmine start oli 31.08.
Stardis korralik laeva eelis ja esimene strat lõppes üldise valega. Teises stardis pusisime jälle laeva juures ja startisime praktilselt teisest reast. Veel kehvemini läks Ladybirdil, kes üritas alguses meid luhvata kuid pääsesime tema ahtrist siiski vallama kuid Sylvia luhvas nad nii laeva taha.
Rada oli Rusaalka ja Kuulimuna vahel nii, et tegime kohe peale starti (sunnitud) lühikese slaagi merele. See toitis. Tagasigeneraalkursile pautides selgus, et edestame altpoolt startinuid ja tundus, et läheb peaaegu ühe halsiga välja.
Sõitsime siiski väga kalda alt. Pärast tracki vaadates näitas kaart, et purjetasime 2,1-2,7 m sügavuses kivide vahel. Kajalood siiski alla 3,6 meetri ei näidanud aga rumal riski sellegi poolest.
Veelgi rohkem mereleläinud Sylvia suutis ennem meid ülemisse märki (Rusaalka) jõuda kuid puterdas spinni heiskamisega. Kahjuks vastasime samaga kui spinni poom mastis lahti jäeti ja alla kukkus ning möödumise võimalus oligi tuksis. Pool allatuule otsa olime Sylvia ahtris kinni ning meie selleks sõiduks ribadest kokkulapitud uus Northis spinn ei lubanud sellist nurka sõita, et pealt üle saada.
Sellest piisas, et Forte peatselt meie sabas oli. Umbes poolel teel alumisse märki (Kuulimuna) tuul vaikis ja saime lihtsalt Sylviast üle sõita.
Uuesti kokkulapitud spinn oli siiski niiaplju parem, et Forte mööda ei saanud. Nad halsisisd ennem layline ära ning kui mõned paadipikkused ennem märki kohtusime said sisemiseks. Edasi oli ühe halsi minek finišisse ja selleg sõit tehtud. Segatud tuules jäime neist piisavalt, et peale ümberarvestust teiseks jääda.
Pilt sellest, et ka vööris võib täitsa sotsiaalne olla.
Laupäeval 03. Septembril sõideti klubi sügisregatt aga sealt nagu ka 10.09 regatist jäime töökohustuste tõttu eemale nii, et Premiumi järgmine start oli 07. Septembril toimunud 16. Kolmapäevak.
Prognoos lubas 12-13m/s lõunatuult aga pagid palju üle 10m/s siiki ei käinud.
Hea töö korraldajate poolt, kes panid välja peaaegu lühiraja – 3 ringi muulide juures asuvast offset märgist Kuulimunasse.
Taas laeva edu ja seekord õnnestus strat kenasti kuigi vöörimees 10 sekundit ennem starti vöörist minema jooksis näidates, et lähme täiega. Tegelikult olime sel hetkel juba liinil ja taktik Laulukas käskis vallata. Sama keelt rääkisid ka stradilaeval võistlust jälginud Tiit Haagma silmad.
Peale starti olime hea zahoodiga ülemised kuid kerged kiiruse ja shiftiva tuule probleemid kukutasid esimese lühikese krüssu lõpuks Forte ahtrisse. Allatuul oli ühe halsi minek ja püsisime vana spinniga üllatavalt normaalselt Forte järel.
Esimest korda alumist märki võttes jäime spinni allavõtmisega pisut hiljaks mille tulemusena maailma sitem märgi võtmine peale halssi purjesid peale ei saanud ja foka jäi veel vöörikantslisse kinni jne. Vahe kenasti märgi võtnud Fortega suurenes oluliselt.
Kuna Jänkuke oli haiguslehel siis ei toiminud paudid kahes esimese krüssu absoluutselt. Õnneks mehed said viimaseks sõidusk siiski niipalu tehnikat muudetud, et paut hakkas täitsa ok jooksma.
Kogu selle aja jooksul kindlalt sõitev Forte suurendas vahet. Vahepeal oli pusimist juba ka selleks võistluseks põhja kasinud Olympicuga kellest peale hügieeni oli hoopis teise käiguga paat saanud.
Finiš oli seekord Sailing Centeri juures. Forte pautis muulide poole liiga vara ja mis meie taktikule Laulukale loomulikult märkamata ei jäänud. Tegime paudi hoopis hiljem ja sõitsime ühe halsiga muulide vahelt sisse.
Kokkuvõttes võitsime ümberarvestuses endale räige palli disaininud Olympicut 2 sekundiga ja seekord kolmandaks jäänud Fortet 10 sekundiga.
Suureks rõõmuks pole erilist põhjust, sest X-de puhul on hea meeskond ja paat ka füüsiliselt ees. Ümberarvestus adekvaatset pilti ei anna.
Selline väike ülevaade siis lähiajaloost.
Hoiame lippu kõrgel & meele nagu ikka positiivse!
Priit
Premiumi kapten