Blogi pidamises on nüüd “pisike” paus sisse lipsanud – enam vähem täpselt 2 aastata tagasi oli viimane sissekanne ja sisugi pole palju muutunud – ka siis autasustati Pärnus EM-i paremaid.
Peale seda algasidki Teami eksirännakud millest alles tänaseks hakkame vaikselt välja tulema. Hooaeg 2014 kripeldab siiamaani ja kui nüüd taas blogipidamiseks läks eks tuleb siis sellestki mingi hetk aus ülestunnistus teha.
Nüüd aga EM lühiülevaade Premium Teami vaatevinklist. Tulemus siis täpselt nagu 2 aastat tagasigi hõbe aga seekord ainult veelgi tihedamas konkurentsis – kuna suuri jahte oli vähe pandi A&B klass kokku. Nagu esimese päeva avameri selgelt näitas see ülesannet lihtsamaks ei teinud kuid vaiksemate tuultega rajasõitudes pääsesid X-41-d siiski ruulima.
Kõvas hoos oli kodulahel aastaid löömatuna püsiv Olympicu Team, kel all ka värske Muhu Väina võit. Ja suur üllatajana kindlasti meie sõpurslaev soomlaste Xini Freedom, kes olid sel hooajal juba soome meistriks tulnud ja panid sama soojaga ka eestikad kinni.
Loomulikult ei saa kunagi alahinnata 2014 ORC maailmameistrit Fortet kelle hooaja algus polnud vahest kõige teravam kuid nagu peagi selgus oli see vaid vaikus ennem tormi.
Ei ole suur saladus, et Forte pole just Premiumi sõpruslaev aga kõvasid konkurente tuleb tunnustada ja meil on väljakujunenud tõekspidamine, et kui Forte juhtub Premiumist tagapool olema siis mitte kunagi piisavlt kaugel. Kui Jaak seisab siis tähendab ta võtab hoogu:(
Sõnaga lihtne ülesanne ei olnud ja favoriitideks Premiumi mehi ei peetud – polnud ka põhjust meie hambutut 2014 hooaega arvestades ning ka Väina 4 ja eestikate 3 koht uuest tulemisest selgelt keelt ei rääkinud.
Euroopakateks saime siiski eliitmeestkonnas täies kooseisus kokku. Eestimaa parimad pojad tulid suure lombi tagant ja soome sortside juurest Pärnu lahele kokku, et Premiumi nimi uueks luua ja rahvale õnne tuua:)
Tuumikmeeskonna moodustas March race maailmarankingus 16 kohta hoidev Sepa teami tema endaga roolis. Janno Hooli ning Ago Rebane soodis ning Karl Kolk vööris.
Seda set upi läks viimases sõidus hädasti vaja sest ennem viimast sõitu oli järjestikkuseid sõiduvõite noppinud Xini Freedom meid kolmandaks puksinud ja konservatiivse fleetracega neid pureda poleks õnnestunud.
Et, me hõbedale tagasi jõuaksime oleks pidanud Xini viimases sõidus vähemalt 14. olema. Nagu juba öeldud arvestatdes nende seniseid sooritusi oli selge, et ise nad niikaugele mingi imega ei kuku ja üle jäi vaid üks treatment – Match Race!
Ja nii ka läks. Asjasepühendamatutele jäi arusaamatuks kuidas kaks seni esikolmikus püsinud meeskonda viimases sõidus korraga 22. ja 23. koha saavutasid ja miks track ainut pautidest koosnes. Asjasepühendatutele oli see aga lahe vaatepilt ning meeskonnale julmalt fun purjetus. Natuke kahju, et sellised turmtule alla pidi just sõpruslaev Xini sattuma aga võidusõit on võidusõit ja nende sugused suured spordimehed saavad sellest petaselt üle.
Tuumikmeeskonda toetas Premiumi püsimansa Andrus Aavaste soot, Arvi “Pisike” Kink mastis ning pärast väikest pausi võistkonnaga taas liitunud Priit Koit klaveris. Väärilise ja muheda täiendusena laiemale üldsusele küll vähe teisttüüpi meeskondadest tuntud Martin “Londiste” Viiask.
Et seekord siis sedapsi. Kuna päris täit rehkendust ei mõistnud tegime taas pool aga see eest ise:)
Hooaeg jätkub juba kodulahel ja lubame kõigil järelejäänud võistlustel kindlasti osaleda. Loodetavasti edukalt. Blogi täidame ka edaspidi natuke tihedamini. Järgmist kannet enam kaks aastat ootama ei pea. Kindlasti mitte!
Täname meeskonda ja nende kannatlikke peresid, häid konkurente, nimisponsorit A LE COQ-i, suursponsorit UTILITAS ja toetajaid NETGROUP ning EXTREME SPORT/SLAM.
Väga suured tänud Pärnu EM korraldajaid ilmselt parima võistluse eest kus Team kunagi osalenud!
Jääme lainele!