Eelmine nädalavahetus Baltic Offshore Week-l ei õnnestunud kuidagi ORC arvestuses Soome meistriks tulla.
Miks? Eelkõige kuna Forte oli suveräänselt parim kuid olid ka hoopis sügavamad tagamaad millest peatselt meie blogis ja etterutates olgu öeldud, et need uudise saavad olema šokeerivad – tõsine mõtlemiskoht Eesti avamere purjetamise korraldajatele.
Mõtte taas IRC proovida saime juba kevadel kui peale Volvo-Suursaari regatile regamist helistasid Soome X-i mehed ja küsisid, et mida te ORC teete? Siin sõidavad kõik progresiivsed paadid IRC. Ja nii ongi milles võisid eelmisel nädalavahetusel (5-7.08) kõik purjetmishuvilised BOW raames oma silmaga veenduda. ORC-1 oli seal nagu väikese osavõtuga Eesti võistlus – ainult neli tõeliselt selle klassi paati ja ei pea vist mainima, et kõik Eestist.
Hankos oli pilt teine – koos meiega kolm X-41, kaasaarvatus selle klassi MM hõbe Nicole, Luna kiire Fingulf 46 ja senini Soome IRC praktiliselt löömatu püsinud Charisma. Seekord küll juba legendaarse Soome purjetaja Olof Rytovaara juhtimisel.
Premiumi meeskonna tuunisime selleks võistluseks nii üles, et asjatundjatel jäi vaid üle tõdeda, et paremat ei oska soovida. Dream Teami moodustasid maailameredelt tagasi jõudnud võitude mootor roolimees Mati tuues kaasa valitsevad Eesti Meistrid Ago ning Janno, kes seekord sõitis vööris. Fantastilise täienduse purjetamisse ning suurepärase atmosfääri loomisele andisd vanad sõbrad Laulukas/soot, Eero Pank/navigaator/rajal mastis ning Forte Jimmy raja taktik/floater. Klaveris Erkka “Suomi poika” Jakkola, Ivar õige nimega Jänku teise vöörimehena ja Aarne mastimehena. Kapten sõitis grooti ja kuna Jimmy ja Ago reedel võistelda ei saanud siis osales pikal avamerel Margot, kes rajasõitudeks pidi kaldale jääma kuna meeskonna kaal läks üle.
Igati põhjendatud otsus kuna lubatust suurem kaaluga purjetamine on a) sohk ja b) Hankos teostati ka pistelist kontrolli mille tulemusena teine soome X Xini Freedom jättis võistluse katki.
Kogu manitud seltskond moodustas parima Teami kes Premiumil kunagi purjetanud. Sellise meekonnaga purjetamine on privileeg.
Nüüd siis sõitudest. Kolm päeva –avameri, 5 rada ja lõppu 15nM rannikusõit.
Esimene päev algas nagu nädal tagasi Talinnaski plekiga. Start anti allatuules ja lipsasime vasakuga fliidi eest läbi. Edasi pea seitse tundi 22nM läbimiseks Bengstkäri majakale.
Seal lühendati distants ja võeti finish. Ümberarvestuse võitsime teist kohta ca 37minutiga. Päris naljaks kuidas õnnestus plekist läbi imeda – täies purjes sõitmisel on vaieldamatult oma võlud!
Laupäeval sõitsime kolm rada. Esimesed kaks Lightiga viimase juba Mediumiga. Kohad 2-2-1. Füüsiliselt õnnestus võita kiiret Finngulg 46 Lunat aga IMX 38 Magnum tegi palliga ära.
X41 MM-i hõbe Nicole 4 üritas, üritas aga praeguse Teamiga neil sansu ei olnud.
Põnevaks läks pühapäeval kui idatuul pagitas juba hommikust üle 10 m/s. Kavas kaks rada pluss rannikusõit.
Siin hakkas nagu üks Soome ORC-1 (böööö) paat ütleb “bändi soimaan”. Soome fliit sellist tuult ja tempot ei kestnud kuigi ka meie olime täitsa kuses oma Northi groodiga. Sõnulseletamtut jama õnnetsub ikka suure raha eest osta….
Igathes olid Soomalsed täiega pildilt kadunud – spinnid hakkasid juba eelmisel päeval kui tuul tõusis 8m/s-ni ümber staagi keerduma mis siis nüüd tuulega rääkida.
Oli ka Premiumi võidul oma hind…
Siis selle hooaja kolmas totaalselt ribadeks spinn
Selles sõidus kus viimane allatuul läks praktiliselt palja groodiga olime füüsiliselt taas ülinapilt 46 jalase järgi teised kaotades ümberarvestuses Charismale.
Rannikusõidu stardis paugutas tuul 25 sõlme. See pani ka fliidile paugu. Esimene märk oli 1,5nM krüssu järgi. Seal esimesed ja spinniga edasi. Vahepeal vastukrüssavate vältimiseks nii negatiivis, et groot halsis juba ära. Kiirus käis laine pealt +15 sõlme ni palju kui üldse jõudis kellasid vaadata.
Pärast 4 miilist allatuult mis läks hetkega oli vahe ülejäänutega juba kosmiline. Edasi üle miiline lee ja siis 3,2 miili krüssu. Tuult kuni 28 sõlme ja lained paari kolme meetrised. Luna jõudis krüssu lõpuks siiski järele ja mööda. Edasi jäi sõita 5,5 miili leed mille rippusime kenasti Luna sabas nii, et finišis vahe vaid 30 sekundit. Pole paha! Seal siis taas sõidu võit ja ülivõimas regativõit.
Purjetmises on teadupärast kaks head asja – võitmine ja suurepäraselt toimiv meeskond. Ning päevad kui need kaks asja kokkusattuvad on tõeliselt kaifid.
Nagu Eero lahkudes ütles: “Võistluspurjetamine võib ka selline olla!”
Kiidame meeskonda, toetajaid ja koduseid taustajõude!
Tuult!
Priit
Premiumi kapten