Kui tavaliselt on analiisid nagu üks tuntud maratoonar ütleb olnud teemadel, et miks mingi hetk ikka nihu läks ja tulemus saavutamata jäi siis seekord tabasime kümnesse:
Anliisigem siis seekord seiku mis edu tõid:
Jahi ettevalmistus on vaieldamatu üks olulisemaid faktoreid – aeglase paadiga tihedas konkurentsis ei pärja. Kolmsada frusteerivat kevadist töötundi käputäie meestega maksis magusaid dividende ja nende mõne mehe kuld kes enamiku tööst tegid on teistest säravam.
Super rahul oleme Neilpryde purjedega. Töö mis ORC purjede disainimisel tehti läks 100% täkesse ja grüssu kiirus oli hirmus kuigi spinnide kohitsemisega läksime liiale ja see maksis allatuules kätte.
Igal juhul on optimeerimini võtmeküsimus kuigi One Design on õige sport.
Vaatamata korralikule jahi ettevalmistusele hakkab resurss ennast ammendama. Purustuste hulka kuulus spinnaker, spinni brass, genoale lõikasime noaga augu sisse, et söötjast kätte saada, akulaadija lühistas üleujutus ja eelviimase stardi protseduuri ajal süttis väiksemat sorti tulekahju. Ünneks ei saanud see nimekiri fataalseks
Meeskond on teema omaette. Ennem regatti oli selge, et küsimus ei ole selles kes on parem roolimees vaid kellel parem Team. Forte on valitsenud Eesti avamere võistlusi aastaid ja nende meeskond on ühtne ja tulest ning veest läbi käinud. Meie panime selleks võistluseks nn Tallinn 2011 Teami kokku mida oma suutlikuselt päris Dream Teamiks võrdlust välja ei kannatanud. Nädala lõpuks oli siiski koostöö sellisel tasemele viidud, et manöövritega pigem edestasime konkurente.
Meeskonna mootori moodustasid X 41 valitsev maailmameisterroolimees Mati Sepp kelle pühendumus ja keskendumine on fenomenaalne, kogu regati kaasa sõitnud Janno Hool ning raja sõitudel osalenud teine X 41 maailmameister Ago Rebane.
Jannoga sõtsime koos esimest korda ja ta tegi fantastilist tööd. Seda mitte ainult pikki päevi puhkamat soodis sõites vaid tema oli ka alati esimene kui spinni kuivatada, tekki pesta või muud laevhooldust teha oli vaja.
Ülejäänud mehed andsid endast 110% ja kõva tuule startides oli õhk testosteroonist ja adrenaliinist paks
Sellise ühiselt hingava ja laheda mikrokliimaga meeskonnas purjetamine on privilleeg.
Navigeerimine sai roolimehelt kiidudsõnu, et see on parim mis neil senini Väinas olnud on. Sellise tasemini mida Eero Pank Premiumil sõites näidanud on me siiski ei küündinud ja kõiegest hoolimata õnnestus kolm korda pulbaga maakera katsuda. Kaks korda kohtades kus oleks pidanu sügavust olem 3,4 ja 4 m ja korra Heltermaa muulide vahel. Konservatiivne taktika tagas stabiilsed tulemused. ORC seeria oli 1-1-2-3-1-4-1 ja eriti uhked oleme, et X 41 klassivõistlusel suutsime väikeste purjdega veelgi parem seeria 2-1-1-1-1-3-2 sõita.
Konkurentidest oli vaieldamtu favoriit Forte. Nad näitasid oma tuntud headust ja olles väga kiired kuid sel korral oli neil ka kuhjaga ebaedu. Suurüllataja oli Peter Saraskin LHV Zuxuga Comet 41,5. Amserv seevastu oli ilmselt jahi ümberehitusega puusse pannud ja nende kiirus oli totaalselt kadunud. Merion ja Sylvia otsustasid sootuks LYSi kolida.
Igatahes sügav ja siiras kumardus kõigile.
Viimasena kuid sugugi mitte vähe olulisena toetajad. Suurimad tänud A Le Coq, Webmedia, NeilPryde, NetGroup, Extreme Sport, Arctic Sport, Tallinn 2011, Tallinna Sadam, Rudus, Extreme Sport. Ilma teieta poleks see võimalik olnud.
Püsige lainel! Lähiajal tulemas ka igast etapist lühiülevaade ning mõned videoklipid
Tuult!