Eelmine laupäev 11.09 oli Rolex Maxi Cupi viimane võistluspäev ja pühapäeva õhtuks jõudsime koju.
Mini-Maxi MM-i võitis legendaarne Skype’i vana Niklas Zennström jahiga Ran. Natali tuli 24 registreerunud jahi hulgast 22-seks. Arvestades kogu ITA88888 projekti uudsust oleks patt olnud palju paremat loota. MM oli sellele jahile ja tema meeskonnale esimene strat üldse.
Enamik laevu sõitis profimeeskondadega kuid julgeks väita, et meie tiimi taha küll midagi oluliselt ei jäänud. Loomulikult võttis kõigil aega laevaga kohanemine aga viimaseks päevaks saavutati juba päris pandav tase ja tegime kolm head starti neist üks vasakuga fliidi vahelt läbi lipsates.
Põhiliselt oli tulemus siiski kinni laeva soorituses ja palli suhtest, mis nagu purjetamises tihti ette tuleb ei tahtnud kuidagi korelatsioonis olla.
Rolex Cup iseenesest oli fantastiline üritus kuuludes vaieldamatult maailma tipp purjetamisvõistluste hulka. Porto Cervo on üks ilusamaid kui mitte kõige ilusam koht Euroopas kus allakirjutanul on õnnestunud viibida. Võistluse korraldus samuti maailmatase seda nii korraldajate kui Natali omaniku poolt. Pidevat päikesepaistet ja mitutkümmet soojakraadi mainimata.
14 meheline meeskond oli ülilahe. Igaühega neist võiks rahulikult luurele minna.
Üritusest on palju pilte SIIN kuid omaette albumit väärinuks kõrgete kontsade ja sealt väljaulatuvate siresäärte plejaad. Sellist konsertreeritust on harva ette tulnud…
Sõnaga ITA88888 meeskonda kutsutuks osutumine oli privileeg ja Porto Cervos veedetud nädalad ühed elu parimad.
Omamoodi pilt avanes aga kolmapäeval (15.09) Pirital kus ees ootas väike räpane jaht. See millisesse konditsiooni oli suudetud Premium kahe nädalaga viia on sõnulseletamatu. Laeva oli tuldud kamassidega otse kartulivagude vahelt. Liiva ja porikiht tekil ei olnud siiski nii paks, et oleks täielikult varjanud mustade taldade tekitatud jutte. Kajutis lisandus ülakirjeldatule veel ka tolmurullid ja kellegi kalosside küljest oli bituumenit jagunud ka alla. Igalpool vedeles hunnikutes mittevajalikku trääni. Lõhnabuketti, mis lõi kuvaldana ninna külmiku avamisel võimalik kirjeldada. Norras väljatöödatud mastitrimm oli paigast ära ja sellekohastele küsimustele vastati õlakehitusega.
Itaalias jäeti jahti tulles jalatsid kaile. Laevu pesti pidevalt ja kogu fliit säras puhtusest.
Natalil esines piisavalt lastehaigusi kuid omaniku pealehakkamisel, eestvedamisl ja pühendumisel parandati neid pidevalt ning toodi jaht kõigile kiusatustele vaatamata igasse starti.
Premiumi omanikud või pigem omanikutunde ja heaperemeheliku suhtumise puudumine suutsid jahi paari nädalaga aga logisevaks kloaagiks muuta. Tsiteeritagu siinkohal vana tõde: puhas jaht=kiire jaht. Ehk siis ümberpööratult räpane jaht =….. ja täpselt nii läkski.
Ilm oli tuuline aga õnneks hakkas paduvihma sadama. Kõige suurem šokk tabas kui laeva 10min ennem starti grüssukursile keerasime. Tundus, et groodil pole üldse alumisi liiste sees. Selgus siiski, et latid olid olemas aga täiesti püdelaks muutunud. Ilmselt kruiisi sõitude käigus. Karm, et kruiisi skipperilt mingi sellekohast infot ei laekunud. Ju siis tema arust groot nii peabki töötama. Laevas oli nii kõva vibra, et esimese grüssus tundus, et kellad lendavad kohe masti küljest ära. Käigust umbes 0,6 sõlme kadunud ja edasi polegi mõtet seletada.
Mainitagu veel ka kohtunike vana head kodust taset. Lõunatuulega pandi rada 6-1-6-jne. Nagu asjasse pühendunud mõistavad tähendas see allatuule starti. 1-6-1-jne raja puhul oleks aga start olnud vastutuult, mis PURJETAMISVÕISTLUSTEL tavaks.