Premium Sailing Team

Göta kanal – päevad täis lõkse

Premium lahkus Arendalist 7. Augusti keskööl jättes meeskonna kaldale lehvitama. Ülesõitjad Erkka, tema tüdruksõber Tessa Maigrit ja kapten.

Meeskond oli väika aga tubli ja Maigrit oli igati mehe eest väljas.  Ilma tema asjalikku

seta oleks Göta kanli lüüside võtmine päris keeruline olnud. Premium tuli Arendali kuuekesi ja neil oli ka tublisti tegemist olnud.

Pühapäeval kella neljaks jõudsime Göteborgi ning kohtusime seal oma suureks üllatuseks lätlastega. Göta älvil (jõel) oli palju silde mille avamist pidi raadio teel  paluma aga kõik sujus siiski libedalt.

Õhtul kella 9-saks jõudsime esimese lüüsini ja jäime selle ette väikese silla juurde ööbima.

Hommikul siis esimene suur lüüs ning mõne tunni pärast jõudsime Trollhatteni lüüsideni, mis tõstsid meid 40 meetri kõrgusele merepinnast.

Seal tekkis probleem edaspidi käiguga, mis ei läinud enam kuidagi sisse. Tunnise remondi jooksul suutsime siiski hoovastikku niipalju regullida, et seee kuidagi tööle hakkas.

Esmaspäeval kell kolm veel viimane suur sild ja olimegi Värneni jä

rvel. Sealt jäi 60 miili Sjötorpi Göta kanali algusesse.

Õhtul hakkas tuul tugevnema, kerkis paari meetriline laine millelt rehvitud groodiga 13 sõlmesid glisse tegime.

Navigeerisime pimedas ja kõva käiguga otse läbi madalike ja jõudsime keskööks Sjötorpisse. Kolmekesi pimedas ja suht madalas oli selle tuulega groodi allasaamine paras tegevus aga saime siiski hakkama.

Sjötorpi sadama kitsukeste muulide vahele sissesaamine kottpimedas ja selle tullega oli paras trikk, mis ilma Aarne IPadidta oleks ilm võimatu olnud. IPadidl on Navionicsi merekaart ja see oli meie põhiline navigatsiooni tööriist Läänemereni kus jälle saime Deckmani kasutama hakata.

Teisipäeva hommikul kl 9 sisenesime Göta kanalisse. Olime mitu pikka päeva purjetanud ja kaardilt vahemaid vaadates lootsime õhtuks Motolasse jõuda kus pidime järgmise päeva lõunal ALeCoqi rahvaga kohtuma.

Nii hästi siiski ei läinud. Sel päeval läbisime 19 lüüsi mida õhtuks hakkasime lõksudeks kutsuma ning lugematu arvu väikeseid sildu.

9,5 tunniga olime sõitnud 21 miili ning tõusnud 91 meeri kõrgusele merepinnast. Päris naljakas koht ühele võistlus jahile.

Jäime ööseks Tartorpi lüüsi taha mis eraldas meid Göta kanali kõrgemast kohast Vickeni järvest. Lätlastega sõitsime koos paarirakendis.

Järgmisel hommikul siis masin täistuuridel ületasime Vickeni järve ning selle lõpus olnud kitsukese raba kus laiust vaevu niipalju, et kaks laeva nibib nabin üksteisest mööda mahtusid.

Karlsorgis jäime kolmeveerand tunniks raudtee silla taha. Kui sealt pääsesime lasime masina jälle peeneks ja ületasime kahe tunniga Vätterni järve ning jõudsime Motolasse, kus AleCoqi rahvas juba ootas.

Sealt pikk lõksude kompleks ning olime 73 meetrit merepinnast asuval Boreni järvel. Nüüdseks oli kiire läbi ja võtsime purjed üles ning grüssasime 10 sõlmese tuulega Borensbergi kuha jäime ööbima.

Meie uus meeskond oli igati tubli ja hea seltskonna ning nõu ja jõuga abiks.

Järgmise päeva õhtuks olles laskunud 22 meetrit purjetasime üle Roxeni järve ja jõudsime Norsholmi.

Reedel siis sealt läbi mitmete lõksude Söderköpingisse. Meie tee kulges läbi põldude ning niitude, sildade alt ja pealt ning loodust koos oma spetsiifiliste lõhnadega oli korralikult.

Söderköpingis toimus meeskonna vahetus. ALecoqi team läks maha ja Pipi ning Yolante tulid peale. Sellega oli 60% Premiumi meeskonnast naissoost. Pole paha peale nii pikalt meestega hängimist.

Veel viimased lõksud ja olime reedel kella viieks pealelõunal Läänemere kaldal Memis. Seal paak diislit täis ning kl 17.30 suund Tallinnale.

Seega olime läbinud 190 km-I Göta kanalit 4 päevaga tõustes 50 meetrit ja laskudes 92 meetrit. Turismi buklett pakkus ajaks 6-7 päeva.

Tegimist on vaieldamtu vaatamisväärsusega mida kord kindlast imetlemas tasub käija kuigi lõksude kompleksid viskasid pikapeal paraja siibri ette.

Tallinnasse jõudsime pühapäeva 15 augusti hommikul kell pool kümme olles läbinud pea 290 miili ja kulutanud selleks 39 tundi millest ainult 5 saime purjetada. Pirtale jõudsime ainult kütuse aurude peal ja kui kaisse tagurdamiseni ootasime pidevalt mootori seiskumist. Nii õnneks siiski ei läinud.

Meier ülesõidu täiendus meeskond oli väga tubli “kallutades” kogu tee ja nagu kõrval olevast pildist näha võib hea ilmaga lausa poordis.

Göta kanalis klõpsitud piltide galerii asub siin.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *