Premium jõudis 15. Augusti hommikul tagasi Tallinnasse. Tagasiteel oli hulgaliselt aega toiminut seedida ja kirja panna aga kahjuks puudus Rootsi kuningriigis kogunisti internet, mis tegi varasema blogimise võimatuks.
Igatahes on MM debüüt tehtud ja tasemest pilt ees.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kõige suurem võit oli osavõtt. Täna nädal aega peale regati lõppu tuleb tõdeda, et tõeline kaotus oleks olnud minemata jätmine.
Kuigi osalemis otsus oli varakult tehtud ei olnud minek päris viimsete hetkedeni kindel.
Pidev probleem oli meestega. Kui ennem Muhuv Väina Pärnus koos Technonicoliga MM trenni tegime ei olnud meeskonda veel koos ja ärasõiduni napid kaks nädalat.
Õnneks ühines meeskonnaga Eero ja kutsus Debora Rodriquese pealt ka Marko kaasa. Meie Jänkuke samas suutis oma osalemise kinnitada alles ärasõidu nädalal.
Täis tiimiga plaanisime MM trenni teha kohe peale Muhuv Väina esmaspäeval, teisipäeval kuid juba teisipäevaks pidime ühe asendusmehe võtma kuna ühel liikmele oli siiski liiga kiire, et kaks päeva MM-i trenniks kulutada. See kõik jättis oma jälje.
Teine suur mure olid purjed. Meie eespurjed pärinesid aastast 2007 ja rebenesid igas otsast juba paljast heiskamise mõttest.
Vahepeal oli Neil Pryde väljatulnud uute Vetrix purjedega ja nendega ka Taanis X-37-ga häid tulemusi saavutatud otsustasime uuesti NP-d proovida. Esialgne plaan oli osta üks Northi ja teine NP eespuri kuid eelarveliselt osutus North täiesti välistatuks ja läksime täispangale tellides mõlemad NP fokad.
See kõik jäi aga viimasele hetkele ja stress oli suur, et kas purjed üldse õigeks ajaks jõuavad. Tänu DHL-i ja Finnairi pingutustele jõudsid purjed Tallinnasse täpselt neli tundi ennem Stocki laeva väljumist. Kui lõpuks Tallinnast laevale saime oli kergendus suur, et viimaks siiski liigume.
Kuid stress polnud sellega veel kaugeltki möödas kuna puudus igasugune ettekujutus, et kas purjed sobivad ja kuidas toimivad.
Proovida saime Arendalis 1 augusti hommikul ja kergendus oli suur. Disain igati õnnestunud ja Premiumi vahepeal totaalselt kadunud käik taasleitud.
Väga suur abi oli laeva käima saamisel Eero oskustel kelle ideede järgi kogu trimmi Arendalis ümber näppisime ja käigu kätte saime.
Palju kasu oli ka varakult kohale jõudmisest. Saime neli päeva trenni teha – esimestel päevadel lausa kaks korda päevas ja trimme sättida. Edasiminek meeskonna töös ja laeva käigus oli silmnähtav. Trennides kippus pigem see mulje jääma, et olime Norrakatest kiiremad. Nii, et uute Neil Pryde purjedega võib väga rahul olla ja nüüd tagantjärgi vaadates julgeks arvata, et oleks Northid ostnud poleks koht suure tõenäosusega grammigi paranenud.
Nüüd siis võistlemisest. Esimene päeva algas enam vähem. Stardid olid natuke hambutud aga hullu polnud midagi . Kohe esimese grüssus olime heal positsioonil kuid mängisime seda oluliselt üleval märgis maha. Puudub kogemus nii suures ja ühtlases fliidis märkki võtta. Ülejäänud sõidu kemplesime soome kuulujuttude põhjal (mis igati paikka pidasid kuna nad võitsid lõpuks hõbeda) hirm kõva paadiga, kes meid finišiliinil napi paari meetriga siiski edestada suutis.
Järgmine sõit läks veel paremini, jälle hea grüss ja seekord õnnestus kenasti ka ülemine märk võtta – olime seal kuskil 3-4 kuid allatuultes siiski hävisime ja finišis seitsmendad. Peale seda tekkis küll tunne, et trollidega võidusõita pole probleemi. See tunne osutus siiski kahjuks ennatlikuks.
Esimese päeva lõpetasime jagatud 10-11 kohal, mis jäi ka meie selle regati parimaks.
Teisel päeval enam 10 kohast ettepoole tõusta ei õnnestunud kuni viimases sõidus olime vaikse tuulega üleval märgis jälle 3-4 ning plekkivas allatuules saime isegi Technonicolist mööda. Sealt siis 8. Koht. Kokkuvõttes kukkusime juba 13-daks.
Kolmas päev oli regati kõige emotsioonikam. Puhus jälle korralik edelakaare tuul, viimases sõidus juba iiliti üle 10m/s. Laine paarimeetrine ja päike paistis.
Stardis õnnestus Norrakate suur favoriit Lexington üle liini lükata. Järgnes räige sõima aga vanad kadusid nagu seesamune ihust. Nende (ja kohtunike tööd vaadates võib olla ka nende pärast) anti üldine vale. See päästis aga kõvasti Technonicoli, kes oli ennem starti brassid ümber vindi tõmmanud ja esimesel katsele ei jõudnudki.
Järgmine start taas musta lipuga kuid tegime hea stardi – stardid olid juba teisest päevast vägagi kobedaks muutunud.
Ilus grüss ja üleval märgis oli Kalev Vapperi väljendid kasutades Soome Ugri järjestus – Technonicol, Premium, soomalste Nicole ja Forte.
Viimases alumises märgis millele järgnes lühike grüss finišisse oli norra favoriit Lexiton meist ees kuid nad pautisid vara ja suutsime neid finišis edestada. Sõidu kolmas koht oli meie väike võit sellel regatil. Norrakate edestamine oli igati positiivne kuna neil jäi lõpus Fortega vaheks 1 punkt ja kui nad oleksid pokki jäänud oleks pronks Lexitoni paremate sõitudega norra läinud. Tore, et suutsime pisutki Eesti selle MM-i suurele edule kaasa rääkida.
Viimane päev oli ca 8 sõlmese tuulega. Taas hea start ja enam vähem normull esimene grüss. Alumises märgis saime paarist eesolijastki mööda kui siis tabas meid totaalne katastroof – käik oli kadunud ja hävisime iga slaagiga nii käigus kui kõrguses. Täiesti arusaamatu.
Viimane allatuul oli ka p-s ja finiši grüssu saimegi viimase koha kätte. Peale eelmise päeva head sõitu võttis see masti täiega maha ja kukkusime eelmise päeva 12 kohalt taas 13-daks.
Nii, et 13 oli meie selle regati number – kere #13, kai koht #13 – stardinumbriks saime siiski 12 kuna kohtunikel lihtsalt 13 ei olnud ja lõpuks siis ka 13 koht.
Tasemest veel niipalju, et Technonicol oli täiesti klass oma ette. Nende vastu polnud kellegil sõna sekka öelda. Kohtadele 2-5 võistles mitu võrdset paati.
Hea on, et suutsime kõik regatil osalenud jahte vähemalt korra sõiduga võita.
Premiumi meeskond tegi vaieldamatult on parimad sõidud – team toimis hästi ja kõik sõitsid ennastületavalt. Ühtegi räiget manöövri jama ei olnud. Head tööd tegid “võõrleegionärid” Margus, Eero ja Marko. Samuti Indrek mastis ja Siim saavutas vööris täiesti arvestatava taseme.
Meeskonna vaim püsis terav ja mikrokliima hea. Hommikuti tegime väikse ühisörgi ja võimlemise.
Headmeelt võis tunda hästi õnnestunud startidest ja esimeses grüssus olime üldiselt tegijad. Allatuule ja pundis märgivõtmiste kallal peab aga kõvasti vaeva nägema.
Sepp komenteeris meie tulemust küsides, et “Kuidas siis nii? Siibertate ju küll kogu aeg seal eesotsas?”. Aga tuleb välja, et eesotsas siiberdamisest üksi ei piisa – vaja eesotsas finišeerida. Karm kuid õiglane.
Arendal kohana oli idülliliselt ilus kui korralduse ja osavõtjate poole pealt oli küll tegemist küll rohkem Norra MV-ga kui MM-ga. Eesti oli osavõtjate poolest MM-l teiseks rohkem esindatud maa. Soomest, Taanis ja Lätist üks paat. Rootsist ja ka Saksast mitte ühtegi.
2/3 Eesti paatidest tegi võimsa etteaste ja palju puudu ei onud, et Eestisse oleks kaksikvõit tulnud. Hea töö Mati ja Jaak!
Mati pühendumus tõi ka MM tiitli ja see on tal kuhjaga väljateenitud! Purjetamise MM kulla lisaks kuulub Matile ka vaieldamatult Eesti kõige andekama mereblogija tiitel. Tema sõnaseaded on võrreldavad klassikute luulega mida iga päev ei kuule!
Meil on nüüd mõtlemise koht, et kuidas edasi aga peale nädalast kodupoole loksumist hakkab tekkima tunne, et nii me seda asja ei jäta…
Laupäeva 07 augusti kesköösel sõitsime ‘Arendalist kolmekesi välja jättes meeskonna kaile lehvitama. Täitsa emotsionaalne hetk oli…
Huvilised saavad kõiki Arendalis klõpsitud pilte vaadata siin.