Mati Sepp ütles, et neil on plaanis Technoicoliga Pärnus Watergate ajal kolm päeva trenni teha ja kutsus meid ka.
Sellega oli otsus tehtud – kolm intensiivset trennipäeva MM meeskonnaga on kindlasti rohkem väärt kui Watergatel loksumine.
Neljapäevasesse (08. juuli) trenni me siiki ei jõudnud kuna laev hakkas kolmapäeva õhtul sõitma ja kohale jõudis neljapäeva pärastlõunal.
Läksime kohale reede hommikuks aga siis selgus, et Technonicol on remondis ja sellega läks neile kella kolmeni ennem kui välja saime.
Ilm oli igatahes fantastiline – sooja pea 30 kraadi ja tuult 10 m/s. Esimese grüssus selgus juba kurb tõde, et Technonicolil on tublist rohkem kõrgust ja kirust kui meil. Kindlasti mängis olulist rolli ka asjaolu, et neil oli pidevalt 3-4 meest poordis rohkem kui meil. Tagantuules oli olukord tunduvalt võrdsem.
Reedene trenn lõppes sellega, et kõrvuti grüssates pani Technonicol täiega võrku ja jäi sinna pikaks ajaks kinni. Me saime viimasel hetkel rooli poordi.
Laupäevane päev oli aga tõeline trenni päev. Välja läksime plaani järgselt hommikul kl 11, kella kaheks tagasi ja siis peale lõunat jälle kahe tunnine trenn.
Tuul oli nii soodus, et saime Bell poi ja Päru jõe esimeste väravate vahel rahulikult rada sõita. Väga kihvt!