2010 Väina kokkuvõte
Allpool on etappide lühikirjeldused Premiumi vaatevinklist nende toimumise järjekorras.
Kokkuvõtteks siis sama koht kui eelmisel aastal – viies. Ausalt öeldes oli meie pall selline, et regati alguses paremat koha loota oleks olnud optimistlik.
Siiski püsisime kaks päeva kolmada koha konkurentsis, mis viimase etapiga kahjuks käest libises.
Võrreldes eelmis aastaga oli seis aga oluliselt parem – kõik kümme meest olid koos ja püsisid koos regati lõpuni. Eelmine aasta oleks peaaegu startimata jäänud kuna toonased teami liikmed jätsid lihtsalt starti ilmumata. Satrtisime ju siis üldse kuuekesi ja pärast käis pidev meeskonna vahetus. Kes avastas, et peab keset EMV tööle minema jne. Sitt maitse eelmisest aastast siiani suus kuigi erinevatest sadamatest sai palju toredaid inimesi möllitud.
Meie nö “põhitiimist” puudus vöörimees ja mõlemad trimmerid kuid meie “racing” ja “kruiising teami” vahe pole kuigi suur.
Manöövrite üle kurta ei saanud ja meeskonna meel püsis hea kogu regati. Navigatsioon on ja oli nõrk koht. See käib meil põlveotsast ja purjetamise strateegiline vaatenurk jääb tihti sekundaarseks. Kõva navigatsiooni tööriist oli Aarne iPad mis andis sõitudest oluliselt parem ülevaate kui maailmakuulus ja selgelt ülehaibitud Deckman.
Meie suurim probleem oli käik. Seda vaikse tuulega kõigil kurssidel. Teine oluline häda oli pall. Fliidi kiireima palli kui aeglase laevaga pole eriti lõbus.
Siinkohal tuleb taas meenutada tarkust, et purjetamises ei tekki ükski olukrd niisama vaid areneb eelnevast olukorrast. Premiumi viies koht sai siis alguse Suursaarist kus vana groot purunes.
Klassi suurt grooti pole õnnestunud kiireks saada rääkimata 3,9 sekundi karistusest, mis sellega kaasnes. Arvutasime huvi pärast ajad läbi ka vana palliga ja see oleks tähendanud kolmadndat kohta kahe punktilise eduga latosside ees. Aga oleks = poleks.
Meie selle regati kindlasti kõige tugevam pool oli Harles. Ainult tänu tema filigraanselt toimunud taktikale suutsime suht aeglase laevaga kaks päeva kolmandat kohta hoida.
Rääkides meie headest konkurentidest tuleb kindalsti esile tõsta Fortet. Technonicoli ambitsioonid olid kõrged ja vaadates nende panustust oleks võinud võitu loogiliseks pidada. Kuid Forte ei lasknud sõna sekka öelda juhtides regatti algusest lõpuni.
Jaak Jõgi ja tema mehed tegis sellega Eesti purjetamisele suure heateo – Technonicoli võit oleks tähendanud, et materiaalse baasi veelgi kõrgemat hindamist – uus laev, uued purjed, superpõhi jne, kuid Forte näitas, et võita saab ka mitu hooaega vande purjedega ja et eelkõige sõidab ikka meeskond. Au ja kiitus!
Põhimõtteliselt sama pädeb ka Amservi kohta. Ei oma küll täpset infot aga sinna laeva pole ilmselt ühtegi uut purje ostetud. Kui nad mõne uue lapi saavadki siis on see kellegi kasutatud. Aga purjetavad sellest hoolimata väga kiiresti.
Müts maha kõigi konkurentide ees, Forte suveräänne võit, Amservi entusiastlik sõit ning Technonicoli võime panustada materiaalsesse baasi ning professionaalsesse purjetamisesse tänases majandusruumis.
Lahinguväljal näeme, R….
Dirhami Ring
Taktika ja navigaator arvutasid õhtul Performance Line järgi vajaminevad vahed välja ja seis oli sant.
Prognoosikohase vaikse tuulega pidime fliidi kiiremaid laevu 30-60 sekundiga võitma.
Start oli super – õigel kohas ja õigeaegselt kuid pärast starti kordus vama jama. Kiirust pole ja ninna allapoole. Fck!
Merel tundus rohkem tuult olevat ja kuna ka pea rivaal Amserv suundus sinna siis hoidsime paremale. Amserviga käis paras paudisõda kogu grüssu. Selle tulemusena ja loomulikult tänu oma kehvadele käiguomadustele kaotasime märgis ka Merionile kelle sabas märgi võtsime. Kohe meie seljas Lepatriinu.
Eespool oli aga oluline muudatus toimunud. Raja keskele hoidnud lätlased olid pikalt ees. See muutis kogu arvestust täiega.
Neljandaks kohaks oleks tõenäoliselt piisanud teiste sabas sõitmisest kuid neljaskoht meid kindlasti tol hetkel ei rahuldanud.
Kuna olime ka täpselt Merioni ja Lady Birdi vahel oli praktiliselt ainuke võimalus kolmadat kohta merelt püüda. Merelt siiski hävisime kuigi vahepeal tundus tuult hästi olevat.
Kokkuvõtteks siis regati kehveim 9 koht. Neljandast kohast jäi meid lahutama 14 sekundit või siis oleks pidanud Sylvia 7 sekundit kiiremini finišisse tulema. Sel korral oleksime Amserviga võrdsete punktide juures neljandad olnud kuna meil paremad kohad.
Aga oleks on teadupärast sama kui poleks.
X-41 arvestuses olime siiski kindlat komandal kohal kuna lätlased suutsid meid füüsiliselt kahel korral edestada.
Virtsu – Dirhami
Suhteiselt ühe ülbaline sõit. Stardis lükkas Amserv meid ära ja jäme oma 30 sekundit hiljaks. See manööver maksis neile ka kehva stardi.
Varsti peale starti tekkis kommunikatsiooni häire taktiku ja navigaatori vahel, kes oli pannud ennem Kumarit suva märgi, et madalikust üle saada. Madalik oli tõesti end pool miili pandud märgist allpool. Tänu sellele ajsime korralikult üles ja saime võimalikust vähem spinni kasutada. Teised X’d pärast imestasid ka, et kuhu me küll sõitsime.
Järgnes pikk lee ots Lainemadala poole. Amserv tegi jib topiga vahet sisse ning Tuule sõitis meist üle. Siis tuul tugevnes ja hakkas vastu keerama. Täisgrüssus liikus laev täiega ning peatselt olime Tuulest ülesõitnud ja lähenesime Amservile kiiresti.
Lainemadalas oli vahet mõni paadipikkus kuid nad hakkasid kiiresti eemalduma. Tuult oli seleks hetkeks jub 18 sõlme ning paremad käigud lainelt 14,4 sõlme. Tagant tuli hea vindiga Lady Bird keda finišis suutsime nibin nabin paadipikkusega edestada.
Meile sellest sõidust 7 koht kuid peaülesanne Amservi punktiarvestuse tagapool hoida oli edukalt täidetud.
Roomassaare-Virtsu
Eelmine päev oli kohtunikel kõva paanika, et mis teha kuna prognoos lubas plekki. Räägiti raja lühendamisest jne.
Stardis puhus siiski 8 sõlmene NE tuul.
Peaele esimest märki Roomassaare telhepoi läks grüssuks. Juba tuttav olukord, et olime aeglased ja sõitsime alla. Hoidsime Allirahu poole koos Technonicoliga samas kui liidrid Forte ja Amservi juhtimisel jätkasid merel.
Peael Allirahu pautisime veel kalda poole. Sylvia sõitis kalda ala juba ennem allirahu ja rohkem me teda sel päeval ei näinud.
Siis hakkas tuul lõunasse pöörama. Technonicol oli meist oma kümme paadi pikuust merepool ja pani esimesena spinni. Tõmabsime ka spinni üles ja suutsime nendega sammu pidada.
Alguses sõitsime juba 80-90 kraadist nurak. Siis tuul vastu ootusi tugevnes puhudes kohati 16 sõlme. Sellises brouchi lähedases olukorras olime üle tunni. Lõpuks läks tuul siiski lõunasse ja olukord paranes.
Merele minejad olid oma hävingu kätte saanud. Ainult Forte ujus taas olukorras filigraanselt välja.
Raja teine ja üjtlasi teine märk pidi olema väravad ennem Viirelaidu. Otsisime neid pikalt ja ei ledinudki. siis tuli raadiost teade, et märke alles tullakse panema nn nägime Virtsu poolt lootsilaeva lähenemas.
Harles võttis nendega raadio teel ühendust ja meile öeldi, et võtke kurss finišile. Meil tegeles kaks meest navigeerimisega aga nagu pärast selgus olime märgi kordinaatidest siiski pisut altpoolt mööda sõitnud. Taganttulijad muidugi rääkisid, et märk oli 3 kaabeltaud allapoole pandud enivei.
Viimane poolteist tundi pidasime Technonicoliga arvestatatvat spinnakeri duelli. Kui tuul hakkas aga alla 11 sõlme vajuma jäi meie spinni taas hambutuks ja na d olid finišis siiski paraja vahega ees.
Suur oli aga üllatus kui peale ümebrarvestust selgus, et võitsime neid sekundiga. Hea kompensatsioon ellmise päeva pettumusele.
Õhtul selus, et Amserv oli heastamist nõudnud ja saanudki kolmanda koha punktid, mis iseenesest oli täitsa vale kuna nende keskine oli selleks hetkeks 4 punkti.
Kõik suure grupi jahid olid üheselt ühte meelt, et see on põhjendamtu ning asi võeti järgmisel päeval uuesti läbivaatamisele ning esialgne olukord taastati.
Premium oli sellega kolmandaks tõusnud ning kojumineku mõtteid enam kellegil ei olnud.
Roomassaare Ring
Harles läks ise vööri ja juhatas meid perfektsesse starti. Merioni lükkasime ära ja hetkeks tundus, et allolevast Technonicolist saame üle aga nende meisterlikkuse juures sõitsid nad loomulikult alt välja. Vasakul halisl juba tuttav olukord, et kaotasime kiirust ja kõrgust ning kogu fliit hakkas alt välja ujuma.
Taaskord mängisid suurt rolli Harlese kogemused, kes tuletas oma Roomassaare lahe finni ja laseri sõite meelde ja pautisime tagasi Abruka poole. Lätlased tulid kaasa kuid mitte kauakas. Abruka alt saime suurpärase tõste ning olime märgis suveräänselt esimesed.
Meeskond sooritas praktiliselt perfektse tack seti ning allatuult läinud olimegi. Taganttuule asi tegi meile küll pisut muret kuna vaikses tuules olime siiani oma spinnidega päris mannetud olnud kuid light vedas 140-150 kraadise nurka kerge laine toel suurpäraselt.
Edasi tuli ainult konkurente enda ja finiši vahel hoida, mis ka suurepäraselt õnnestus. Viimase halsi tegime siiski liiga vara ja sõitsime kõige lisaks ka tuuleauku.
Füüisliselt siiski esimesed vahe Technonicoliga 21 sekundit.
Suur oli aga üllatus kui selgus, et esialgsetes tulemustes olime neljandad. Pärast kohtunikud küll korrigeerisid tulemusi aga teiseks jäime siiski.
Selgus, et Performance Line järgi pidime Technonicoli võitma tunnis 57 sekundiga. Valemid on kindlasti vajalikud ja annavad võimaluse erinevatel jahtidel koos võistelda kuid OD laevade puhul 57 sekundit tunnis on täis joke.
Õhtul pidasime meeskonna koosoleku teemaks üldse regatt katkestada kuna uus valem on toores ja sellistes tingimustes pole mõtet MM-ks mõeldud grooti trööbata.
Arvamused olid nii ja naa pidised kuni Harles avaldas mõistliku mõtte, et sõidame homme Virtsu ja vaatame seal. Virtsu ju koduteel enivei.
Pärnu-Roomassaare
Peale keskpärast starti olime offset märgis neljandad. Liidrid surusid üles, et siis mingi hetk spinnidega alla tulema hakata.
Sõitsime otse märgile ja suhteliselt edukalt. Siis hakkasid spinnid minema ja käigud kasvama. Panime ka spinni, seekord heavy mis kannatas päris hästi ka 90 kraadi TWAd.
Kiirus juba üle 8 sõlme. Seda funni siiski kauaks polnud. Bläga ootas ees.
Mis järgmistel tundidel ees ootas ei viitsi isegi kirjeldada. N ja nugadega loopimine nagu öeldakse…
Pikkade tundide möödudes olime jõudnud Sorgu poisse. Vahepeal väga turvalisena tunduvasse kaugusesse jõudnud lätlased olid ennem märki meist ees ja siis tabas meid katastroof. Tuult oli paar sõlme ja stoppasime täiega. Lätlased panid poole tunniga täpiks ja tagant tuli teine grupp selga.
Tänaseks on piinlikus niipalju leevenenud, et kirjeldada kuida First 36.7 Merepärl meist spinniga üle sõitis. Jah nii tõetsi juhtus.
Alt panid Bossanova ja Freya mööda. Ilmselgelt 36.7tele regati meeldejäävaim päev.
Siis sellest pornuhhist aitas. Panime light spinni üles ja hakkasime kuidagi siiski liikuma. Läksime merele kuna seal tundus tuult olema.
Võibolla oligi aga kui KIhnu S-s uuetsi kohtusime olime küll 36.7 järele saanud kui Katariina II füüsiliselt ees. Järgmine selle regati ülipiinlik seis. Rääkimata sellest, et Merion ja Ladykas olid täpiks pannud liidritest rääkimata.
Siis aga hakkas õhk liikuma. 36.7 jäid 5-6 sõlmeses tuules hetkega. Varsti ka Katariina II. Liidrid sõitsid enam vähem generaal kurssi meie aga andisme mõnuga üles, et neid vähemaölt traaversissegi saada.
Tunni paari pärast oligi Merion traaversis, kes ka varsti merele halssis. Siis Lepatriinu. Lätlased jäid alla meid kontrollima.
Nüüd hakkasid ilmnema Harlese taktiku võimed. Ilmateade, mis küll ei olnud paika pidanud, lubas pööret kagusse ja see oli meie ainu šanss.
OOtasime pikalt kuni TWD jõudis 100 kraadini ja siis halsisime. Lätlased tulid kaasa.
Roomassaaer telejkani oli minna mitu tundi kuid tuul pööras siiski üa enam kagusse ja lätlased magasid selle maha jättes alla vajutamata. Natuke ennem märki saime nad kätte – see oli võimas sõit sest nad oli täitsa täpid ikka vahepeal – ja märgis vahe juba 2 minni.
Viimane seitse miili läks aga fantastiliselt kus Harles kasutas oskuslikult tuulepöördeid ja võitsime lätlasi minut miilit kuigi navigaaatorid meid vahepeale “kotti” sõitsid.
Meeskond töötas suurepäraset – pimedas õnnestusid halsid oluliselt paremini kui valges.
Pärnu Ring
Start anti vaikses tuules ja ülemise märgini 4nM.
Peale starti hakkaisd regati jõujooned peatselt selguma. Kogu fleet suundus paremale Liu poole Technonicoli juhtimisel kuid Forte juba petaselt arvestatavas löögiulatuses.
Meie pusisime Lady Birdi ja lätlastega kelle kiirus ja kõrgus meile suureks üllatuseks oli.
Kui eesminejad mingi hetk üles tulid olime juba arvestatavalt kaotanud ning jätkasime saml halsil pratiliselt nurgani.
See toitis korralikult, sest kui kursid uesti kohtusid olime tagasi pildis. Forte siiski suveräänses eduga talle järgnemas Amserv ja meie suutsime ennem märki Technonicolile alla pautida, kes meist küll vee vulisedes ülesõitis.
Varsti peale märki hakkas tuul vaikima. Sõitsime rakse spinniga kuna eelmisest Väinast oli hästi kehv mälestus lite spinniga tihedalt sõitmisest. Vahepeal olime seda ainult lahedatel kurssidel kasutanud.
Meie raske spinni isegi pelas kuni 4 sõlme tuuleni kuigi halssides kukkus iga kord kokku.
Niikui tuul vaikis läks olukrod lootusetusk. Lätlased sai kätte ja panid mööda.
Kuna käiguga midagi teha polnud jätkasime Liu poole kus tundus tuult olevat. Seda kurssi oleks kannatanud pikemalt sõita, sest osad teise grupi jahid tulid sealt kenasti järgi.
Ennem finišit plekkis päris totaalselt ära. Mingi imega jõudsime paar minutit ennem kontrollaega siiski üle joone. Kataraiina II nibin nabin meie järel.
Võit läks suveräänselt Fortele kellest polnud lootusetult mahajäänud Amserv. Technonicol tuli paremalt räigest plekist ja edestas lätlasi.
Päris nutune seis meiel eriti kuna oleksime napilt Forte kinnisõidetud ajast välja jäänud.
Aga ilm oli Pärnus võrratu ja meeskond nautis pärast finišit suplust täiega.
Õhtul veel lastega lahele ujuma.
