Nüüdseks oleme jõudnud 16. septemrisse ja blogi on liiga pikalt aega hooletusse jäetud. Siinkohal katsumegi väikese tagasivaatega lubamatult pikka eetrivaikust heastada.
Viimati sai kirjutatud Premium Teami esimesest IRC etteastest – Helsinki Tallinna Racest. Sealt edasi tuli kolmapäevak 26. augustil. Selle sõidu kõige mainimisväärsem sündmus oli, et Laulukas liitus peale mitme kuist vaheaega jälle meiega. Sõit ise oli hästi igav. Puhus idakaare tuul ja rada 3-Fo. See tähendas spinni starti ja kuigi olime esimese märgis teisena said tagant tulijad parema tuule ning lõpetasime nii füüsiliselt kui ka ümberarvestatult kolmandana. Peale seda jäi meid teiset kohats Aare Kööpist ja tema meestest Sylvial lahutama 11 punkt.
Septembri järgmiseks kaheks sõiduks olid ootused agakõrgel, sest MM-ks valmistuva Lexuse meeskonnaga panime kokku vana hea “Dream Teami”. Aga kahjuks oli saatus meie vastu. Septembri esimesel kolmapäevakul jäi sõit kõva tuule tõttu ära. Tagantjärgi võib öelda, et see oli kohtunike poolt õige otsus kuna pagid oli tõesti 20m/s.
Igathes läks see päev Eesti purjetamise ajalukku kuna samal päeval tegi Erno Kaasik Extreme Spordist Pirita sadama muulide vahel uueks purjelaua kiirusrekordiks 73km/h. Täpsema info rekordist leiad siit.
Irooniline oli muidugi see, et kui meie kapten paar tundi hiljem Püünsisse surfama jõudis siis enam 91 liitrise laua ja kuuese purjega 90 kg mees käima ei saanud. See tähendab, et õhtusk tuul vaikis märgatavalt.
Ka järgmine kolmapäevak oli tuuline. Selle päeval ei taha väga peatutagi kuna juhtus midagi üli nõmedat. Sõitsime jahi ca 10 sõlmese kiirusega vastu kuuendat märki sodiks.
Purustused oli äärmiselt vastikud ja suhteliselt uut ning hästi hoitud laeva vaatamine võttis südame verd tilkuma.
Aga õnneks sai X-Yachtsi Eesti esindaja kaudu kiiresti abi ning kaks tundi ennem 16. septembri starti lasime jahi uuesti vette. Dekoori asendas kleeps aga vette igatahes sisse ei tulnud.
Kuna ennem sõitu hakkas tunduma, et kuigi tuumik meeskond koos jääb kaal vajaka sai meestele mail pandud, et tooge kahuriliha. Ja kahuriliha tuligi nii, et kaalu oli piisavalt.
Tuul puhus edelast alguse kuni 18 sõlme ja pärast langes 10 knotsile aga ennem finishit tuli pilve alt jälle 16 sõlme.
Ei tea kas kohtunikud olid eelmisese sõidu avariist midagi õppinud aga igathes oli rada sel korral korrektne 2-8-2-Fo- Kaheksas märk oli stardi liini otsapoi ja sellega oli elimineeriti osaliselt raskete ja ohtlike raudmärkide võtmist. Mõistlik otsus!
Tegime hea stardi laeva juurst kuigi oli väike märgi eelis. Alguse tundus positsiion igati ok aga siis sõitsid märgi juurest startinud Forte ja üle pika aja taas võistelnud Sun Sofia alt siiski välja. Ülemises märgis olime praktiliselt koos ja saime Fortele peaaegu kõrvale aga spinni heiskamine venis kuna olukorra sunnil olime meeskonna positsioone muutnud ja vöörteki tegevus oli tagasihoidlikult öeldes tagasihoidlik.
Alumisse märki sõites saime tagantuules Sun Sofiast mööda ning olime Fortega peaaegu seotud aga ennem märki libisesid nad siiski mõne meetriga ette. Luhvasime neile peale ja kuigi jäime foka üle ja spinni allavõtmisega hiljaks läks olime peale märki Fortest ees kuna nad ei saanud fokat ennem märki üles ja keerasid krüssu palja groodiga.
Järgmises krüssud läks kõik kenasti ning viimases ülemises märgis oli edu juba 1.30min. allatuules suurendasime vahet veel ca 15 sekundit ning kokkuvõttes võitsime kuigi Sun Sofia jäi ümberarvestatult ainult 12 sekundi kaugusele. Igatahes oli see igati magus võit ja eriti hinnatud peale viimaseid tagasihoidlikke sõite laeva purustamiset rääkimata.
Kiidame meeskonda, “kahuriliha” kes tänasel sõidul olulist rolli mängisid ning kõiki kelle oli osa selles, et jaht nädal peale kokkupõrget jälle võistles ning eriti Ivarit, Andrust ning Siimu kes teisipäeva õhtul kolmekesi kogu jahi põhja ära lihvisid. See, et 13-14 rollis olevast mehest laeva hooldamisel ainult kolm osalevad räägib muidugi “pühendumisest”