Peale kolmepäevast puhkust hakkas meeskond 12-13 juuli paiku Roomassaarde kogunema. Viimased saabujad jõudsid esmaspäeva hommikul, kes lennuki, kes autoga.
Muhu Väina esimese etapi start Roomassaare-Sõru anti kl 14.00. Selleks ajaks oli ilma täiesti ära keeranud. Sadas vihma ja puhul põha-kirde tuul 20 sõlme.
Ja siis see juhtus – rada oi arvutisse õieti sisestatud aga absoluutse idiootsuse tipuna hakkas tracki näitama alles teisest waypointist. Nii me siis üritasimegi peal starti üle põldude ja niitude otse kolmandasse waypointi sõita. Ülejäänud laevastikule pidi see küll üks kena vaatepilt olema.
Selleks ajaks kui veast aru saime ja jälle õigee kursile võtsime tulid teised vastu ja vahe oli 3,8 nM, ajaliselt umbes 30min. Pärast kui taas teistega samas suunas sõitma hakkasime oma klassi laevu enam vihmase ilmaga näha ei olnud. Kulus ca 3 tundi ennem kui Lotte ja Tormilinnule järele jõudsime.
Ilm muutus aina kehvemaks. Tuul iiliti 24-26 sõlme ja vihmasadu tugevnes. Muhu juures tuul nõrgenes ja teised hakkasid selg ees vastu tulema. Finishisse jõudsime peale LadyBirdi ja Sun Sofiat minu mäletamist mööda kolmandana aga ümberarvutamine andis seitsmenda tulemuse.
Pikk jutt lühidalt – tegemist oli nagu pealkiri ütleb lahingolukorras enese panemisega.