Peale Espoo-Suursaari osalemise 11. juunil katkise kiiluga kolmapäevakul ja saime seal kolmanda koha.
Muideks Soome reisust meenus veel üks tore vahejuhtum – nimelt pesi Ormionu nõusid. Vandus küll alguses kurja ja süüdistas kõki laevas söömises aga nõusid pesi. Ja pärast nagu näha täitsa naerul näoga.
19 juunil tõstsime laeva kiiluremondiks välja. Kuigi leidsime tõeliselt hea mehe kes oli praktiliselt nõus Jaanipäeva ajal tööd tegema saime järgmine kord trenni alles 29. juunil. Seega tuli meil kaks nädalat pausi.
Hea vähemalt, et kaks kolmapäevakut järjest kõva tuule tõttu ära jäid.
1. juulil käisime Arctic Sport Clubiga Naissaarel. Ilm oli üllatavalt hea. Nagu oli arvatagi Naissaare sadamasse sisse ei saanud. Peale esimest touchdown-i liivase põhjaga rohkem isegi ei üritanud – kiilu remont oli veel liiga värskelt meeles. Kuna oskasime oodata, et ilmselt tuleb sadamasse saamisega probleeme oli dhingy – väike kummipaat – kaasavõetud. Jäime liivarannast paarikümmne meetri kaugusele ankrusse, pumpasime paadi täis ja tegime maale dessandi. Täitsa tore oli üle pika aja Naissaarel käija ja vanad tuttavad sealt elu ja tervise juures eest leida. Rong sõitis ja puha nii, et täitsa vahva oli.
2 juulil anti kahe nädalase pausi järel jälle kolmapäevaku start. Kuigi start oli tagasihoidlik tuli sõit täitsa kenasti välja. Harles oli Sun Sofiaga kogu sõidu esimene aga meie püsisime kenasti teised. Viimases krüssus panime aga totakalt ülekrüssu ja Forte läks ette. Forte sai jõepeal ka halsiga puterdanud Sun Sofiast mööda. Peale ümberarvutamist saime teise koha ja üldkokkuvõttes tõusime samuti teiseks.
Pühapäeval 06. juuli stardime Piirist Piirini teisele etapile Tallinnast-Virtsu.
Watergate jätame vahele ja edasi algab 14. juulil Muhu Väina regatt.