Asi oli nii, et purjetasime rahulikult mööda merd kui merepõhjast järsku kivi üles hüppas ja otse vastu meie kiilu. Käigukest oli ka pigem kaheksa kui seitse sõlme ja jälg jäi korralik. 
Aga hea, et niigi läks. Palju hullem oleks olnud kui “vajuvasse vette” oleksime purjetanud. Siis oleksime lihtsalt vastu merepõhja kukkunud ja kiilu remondis poleks ikka pääsenud.
Nüüd on vähemalt põhi kasitud ja puhtam tunne edasi purjetada.