Premium hooaja põhiüritus on tänaseks läbi ja refereerides tuntud maratoonarit peab “analiisima”
Läks nii, et lõpetasime küll auhinnalise kolmanda kohaga aga siht oli selgelt mujal nii, et erilist rõõmu me sellest tulemusest tunda ei oska. Võit läks samadele korraldaja maa jahtidele kellest paar nädalat tagasi Soome IRC meistrivõistlustel suhteliselt kergelt jagu saime.
Kokku peeti neljal päeval 10 sõitu. Esimene päve oli selgelt kõige keerulisem. Tuule kiiruseks 2-3m/s ent suund väga heitlik. pöörded suured ja etteaimamatud.
Palju paute esimeses krüssus ja koht viies. Teine sõit edenes juba paremini ja lõpetasime selle teisena. Kokkuvõttes esimese päeva järel neljandad. Ees Soomlaste Nicole ja Normet. Kolmandana Olympicu rõõmus seltskond.
Teise päeva esimese sõidu esimese alumises märgis leidsime endid täiesti viimaste seast ja olukord paadis muutus pehmelt öeldes närviliseks. Krüssus naeratas õnn siiski esimest korda ja tulime paremast nurgast tanki alt välja lõpetades sõidu teisena. Järgnesid veel kolmas ja teine koht ning päeva lõpuks olime juba hõbedale tõusnud. Esikohta hoidvast Nicolest lahutas 3 punkti ja peale pooli sõite kolmandana olevast Normetist 2 punkti.
Võistluste kolmandal päeval tuli viimaks kauaoodatud tuul ja hakkas tunduma, et viimaks on meie aeg käes. Veel rohkme oli siiski käes Normeti aeg kes võttis kõigist meie ponnistustes hoolimata kaks sõidu võitu järjest jättes meid teisteks.
Kaheksandas sõidus hakkas siis juhtuma. Ennem esimest ülemist märki tuli Nicole paremaga olime valmis vallama aga väike tõste ja ahtrist läbi vallamisega oleksime kaotanud liiga palju. Hetkeks juba tundus, et pääseme eest läbi aga nii siiski ei läinud ning hirmus napp ja ohtlik paut neile ette. Tulemuseks loomulikult protest.
Seda situatsiooni nägi hästi Normet kelle taktik nõudis , et koheselt ringi teeksime. Tema keelekasutus oli seejuures kõike muud kui härrasmehlik.
Mingit ringi me ei teinud ja jätkasime. Allattules tihe lähivõitlus Normetiga. Libisesime suht napilt nende ette ja halsisime. Normetilt koheselt protest.
Märgis olime siiski ees ja edasine taktika oli tampida Normetit kellel oli eelmisest päevast kaks kehva kohta sees.. Matchisimegi visates krüssus lugematu arvu paute. Nad läksid selle peale päris pööraseks ja protestisid meid veel viidates ebasportlikusele. Sama hästi oleks Londoni finni medalis sõidus Ainsleti võinud protestida…
Viimasesse allatuule märki tulime Normeti ees kuuendana ja suutsime lühikeses lõpukrüssus veel kahte laeva edestada ning lõpetasime neljandana. Normet seitsmes. See järjestus oleks vägagi sobinud kuid Normte võitis esimese protesti ja meie tulemus tühistati.
Nicole kellel vastu tõesti eksisime protesti ei esitanud. Nende kapten Riku Nissilä ütles õhtul, et talle protested ei meeldi ja sõidab parem härrasmehelikult.
Tõeliselt härrasmehlik hoiak mida oleks vast jätkunud ka siis kui ta juhtumis seda sama sõiu võitnud poleksJ
Ennem viimast päeva kokkuvõttes Nicole 4 punktiga juhtimas, meie teised ja Normet punktiga maas.
Järgmisel päeval andsime endist parima aga Normet oli kiirem ja võttis veel kaks sõidu võitu. Meie ja nende vahele lipsas üheksandas sõidus Olympic.
Nicole viimane päev oli tagasihoidlik 7. Ja neljas koht kukutasid senise liidri meiega samadele punktidele ent kuna meil sõiduvõite polnud läks hõbe neile ja kuld kahe punktiga Normetile.
Kokkuvõte siis selline, et varustuse süüks pole midagi ajada – kogu purje sett oli tutikas. Vingerpussi mängisid siledaks kulunud pelid ja uued libedad soodid.
Viimasel päeval uskumatu rahu, enesevalitsemisega ja spordimehlikkusega hiilanud roolimees enesekriitilise hinnangu kohaselt oli kolmandaks jäämise sun 70% temal ja 30% meeskonna mitte kokkusõitmisel – treenimatusel.
Protsentuaalsus ei ole oluline aga viimases on tal tuline õigus – mitte ühtegi ühistreeningut ei õnnestundu meil täiskooseisu MM meeskonnaga teha. Alati oli ühel kahel mehel midagi muud teha rääkimata ühistest eelvõistlustest.
Nicole kapten ütles, et nad olid ka väga vähe sel aastal harjutanud aga sõitsid koos ORC-I MM ja see oli neile parim treening.
Samuti sõitis ORC-I trenni mõttes ka Nomret , kes seal avamerel üldse ei osalenud. Ainult rajasõitudel.
Premiumi ORC-l mitte osalemise põhjuseid ei hakka siinkohal põhjalikumalt lahti seletama aga hästi üldiselt võiks need majanduslikeks liigitada.
Meie ainukesek MM eelvõistluseks jäi Soome IRC aga ka seda ei õnnestunud täiskoosseisus sõita – hädas tulid appi Amservi mehed keda saab ainult kiita aga Premiumi X-MM-I tulemusele see midagi juurde ei andnud.
Kindlasti oli ka suur osa trimmil. Viimase sõidu viimase krüssu teises pooles saime alles purje trimmi selliseks, et Normeti tempos püsisime.
Masti trim pandi esimes võistlus päeva alguses sama mida Technonicole Itaalias kasuta aga ka One Disain laevad pole ideaalselt identsed ja näppida olnuks kindlasti oluliselt rohkme vaja.
Ehk siis kokkuvõtteks, et koerast saime üle – laev praktiliselt perfektselt varustatud – aga koera sabast mitte. Trenni ei tehtud ja vaeva ei nähtud ja selles suhtes oleks iga parem koht olnud ebaõiglane. Midagi pole teha – talupoja tarkus ruulib endiselt: no pain – no game.
Paar sõna veel ka võistluste orgunnist – allakirjutanud ORC-I MM- ei osalenud kuid kõik kes osalesid kiitsid X-I MM oluliselt paremini korraldatukd. Fliit seisis eksklusiivses NJK klubis praktiliselt Helsinki kesklinnas. Vastuvõtt igati soliidne ja kalda servis hea.
Tõrvatilk mis selle meepoti ära rikkus oli autasustamine – meeskonnaliikmetele medaleid ei antud kuid see eest sai kümneliikmeline meeskond kamba peale kolm X-Yachtsi käterätikut ning ühe võtmehoidja.
Sellekohane märkust ei saanud kuidagi tegemata jääda ja korrldaja lubas medalid järgi saataJ
Legendaarsete rätikute üleandmine
Peale autasustamist korraldasid Xini Freedomi kapten ja roolimees kail sellise rocki mille kõrval isegi alati ülilõbus Olympicu meeskond kahvatas.
Olympicust rääkides väärib äramärkimist nende hea sooritus. Nad püsisid viimase sõiduni kindlalt neljandana kui siis alistusid siiski Norra TP52 meeskonnale. Märkimisväärselt hea töö! Forte lõpetas selle regati kuuendana. Jõujooned umbes nii jagunesidki, et kolm jahti tihedas esikoha konkurentsis, siis kaks Eesti paati ja norrakate TP52 team 4-6 koha eest võitlemas. Jäädes siiski 10+ punktiga esikolmikust maha.
7-9 kohta jagasid soomlaste Xini Freedom, rendijahi ja meie vanade purjedega sõitnud Läti Team kellele kaotas norrakate tüdrukute team.
Kokku kõigest üheksa jahti neljast maast. Algselt pidi 12 meeskonda olema viiest riigist. Võistlustel osalenud Eesti kohtunikud omasid infot, et ametlikuks MM-ks peab vähemalt viis maad osalema ja seega see võistlus MM-ks ei kvalifitseerunudki.
Soome X-Yachtsi diiler , kes oli võistluste peakorraldaja pidas kummalise lõpukõne milles ütles, et sel võistluste Soome saamise peapõhjuseks oli asjaolu, et ta pidi ühe vahetuses tulnud kasutatud X41 müüma ja selleks oli kodumaine MM ainus lahendus. See statement oli ilmselt naljana mõeldud aga raske oli seda nii võtta.
Ausalt öeldes jäi küll natuke selline mulje nagu oleks tegemist olnud kas naisekandmise, saapa loopimise või sussijalgpalli MMga.
Selles kontekstis kõlaks Põjamaade Heatahet mängud X41 purjetamises õigemini.
Aga pandagu sellel pikale pisut minoorseks kiskuvale jutule positiivne punkt refereerides Alar Volmeri legendaarseid sõnu: Purjetamises on kaks head asja:
Võitmine ja kuna alati võita ei õnnestu siis perfektselt toimiv meeskond.
Premium MM Teamis osalesid purjetajad kellega koos seilamine on privileeg. Seda mitte ainult pühendunud ja oskusliku purjetamise vaid ka suhtumises laeva ellu üldse.Sügav kummardus!
Ja hästi positiivne ning oluline on tõdemus millele kuuldavasti kõigil Eesti 41-tel jõuti: sellisteks võistlusteks valmistumisel tuleb koostööd teha ja omavahel harjutada. Lihtne, loogiline aga samas nii harva teostatav…
Potensiaali on!!