Eelviimaste korda võisteldi KJK kolmapäevakutel sel aastal 20. oktoobril.
Puhus kagu tuul 6-7 sõlme ja ilm oli selline mõnus polaaröö niisutava seenevihmaga. Ilmast johtuvalt polnud seekord põhjust fotkat taskust väja võttagi nii, et see sissekanne on ainult tekstivormis.
Kõige suurema üllatuse valmistasid varasemalt korduvalt kirutud kohtunikud, kes panid seekord praktiliselt perfektse raja: 7-3-Fo. See tähendas kenat vastutuule starti ja praktiliseltotse allatuules asuvat alumist märki ja siis jälle korralik vastutuule krüss koju.
Meie võistlus lõppes praktilselt stardis kus pautisime liinile liiga hilja ja enam käiku üles ei saanud ja peakonkurent Forte tuhises nagu tuppateinud koduloomadest üle.
Esimese märgis olime neljandad, alumisse jõudsime juba kolmandatena ning finišis füüsiliselt teised siiski igavikulise +3min kaotusega Fortele.
Ümberarvestus tulemusi ei muutnud ja tänase võiduga kindlustas Forte praktiliselt ka kolmapäevakte üldvõidu. Praegust osavõtjate hulka arvestades ei peaks nad enam järgmine kord starti tulemagi. Põnevam oleks muidugi olnud lõpplahendus jäämine viimasele sõidule aga seekord siis nii. Kuid ärgem siiski veel õnnitlustega kiirustagem.
Meeskond sõitis suurepäraselt ja kriitikat peab roolimees seekord peegli ees esitama.