Jahi vettetõstmine

Siinkohal võiks kirjeldada, kuidas meeskond jahti hooajaks ette valmistas – loomulikult armastusega 🙂 Pole ju vaja siia tabelit liivapaberi numbritega või poleerimisvahade marke. Piisab teadmisest, et vahendeid oli mitmeid ning neid kasutati kavalasti.

Jahi vabaparda olime mõnusasti läikima löönud ning kõik, mis allpool veeliini, avaldatakse ehk hooaja lõpus. Igatahes algas jahi “Premium” vettetõstmine (õigekeelsussõnaraamatust leiab termini “vettelaskmine”, kuid sellega võib seostuda hoopis mõni muu kaiäärne kergendav toiming).

X-41 vette tõstmine on iseenesest ülimalt elegantne – ei vajata topelttroppe, sest jaht koos mastiga on ühest kindlast tõstmiskohast täpselt tasakaalus. Ahah, tähendab mast on vaja kõigepealt korda seada. See tähendas tolle olulise asjanduse (20 meetrit pikk) ohutut väljavedimist, pesemist, teipimist ja poleerimist – ikka selleks, et manöövrite ajal vähendada võimalust purje takerdumiseks kurja nurga taha ning kahandada õhutakistust 😛 Pesuvett pidime tarima eemalt naiste tualetist. Hoovi ilmus survepesur ja seal askeldasid välismaakeelt kõnelevad mehed. Keele järgi olid mehed idast ja fakt, et meile survepesu ega sealt vett ei antud, kinnitas toda tõsiasja veelgi. Lahenduseks pakkusin neile purgi A. Le Coq Special’it ja see rahvusvaheliselt alati toimiv võidukas läbirääkimismääre tõi muutuse. Sarnane olukord oli mõned päevad tagasi väravas, kui eelnevalt mainitud wc uks ei tahtnud lahti püsida ja seal olevad vanad olid üldse kuidagi pahurad. Koostöövõime paranes tunduvalt, kui valvurid purjekanimelist märjukest said. Küsisime enne veel ettevaatlikult, et ega neil nüüd probleeme tule. Vastuseks saime: “Me oleme siin viina ka joonud”. No säärast vedelikukingi vihjet me siiski eirasime. Parandasime ka VHF antenni kinnituse. Uus mees hr Locksmith saagis ja puuris täpse roostevaba 24Ux6 lati, kuid selle kinnitamiseks polnud õiget tööriista, sest teiselt poolt ei ulatunud kuidagi fiksaatormutrit kinni hoida. Aitas välja teise uue mehe santsukast (sedasi nimetati vanasti tööriistakasti – kui mehi laevadele mölliti, siis oli kõik vajalik madrusel äsjanimetatud karbis kaasas). Ja šanss sealt tuligi – Siemensi insener leidis hoobilt töövahendi ja antennikinnitus sai korrastatud.

Mast purjekale ja külge ning purjekas vette. Nii lihtne see oligi 🙂 Enne lihvisime veel need kohad ka ära, millele jaht treileril olles toetus. Isegi telefoniga tehtud piltidelt on näha, et “Premium” kiiskab nagu kopraonu hammas hambapasta reklaamis.

Edasi sõitsid mehed Piritale – kes jahi, kes autoga. Kaile jäin mina ja kraanajuht. Mul oli tuju hea, kraanajuhil mitte. Selgus, et mingisugune allkiri või midagi sellist olevat puudu. Nojah, säärane tühiasi läks siis meelest. Seekord ma enam õllega ei proovinud. Igatahes peale mõningat pusimist sai seegi paber täidetud ja lahkusin minagi jahi talvitumispaigast.

“Premium” särab alates esmaspäevast (27.04.2009) taas Pirital Kalevi Jahtklubi sadamas. Korrates siinkohal vöörimehe Ivari sõnu, siis ülejäänud alused paistavad nagu vanad leitud jahid 😛 Hüva, see oli nüüd natuke ülepakutud nali. Meeskonna enesetunne on ülev ning oleme uueks hooajaks valmis.

Siim