Need on nüüd siis taas sellised read mis võiksid olla kirjutamata ja võistlus pigem pujrjetamata. 
Asi hakkas kehva pööret võtma juba mõni pave ennem võistlust kui sai selgeks, et mehi puudu ja kuskilt oskajaid juurde laenata ei õnnestunud. Kuna oktoobris on enamik kolmapäevakuid ära jäänud siis oli sõiduisu suur ja ilm ka ilus nii, et mitte osalemise mõtet ei tekkinud. Aga oleks pidanud.
Ühesõnaga mehi oli väha ja nendest vähestest pooled täitsa rohelised meiega alles sügisel liitunud. Sellel lisaks magas mastimees sisse ja välja ei ilmunud. Temaga ühenduse saamise lootuses jäi väljaminek ka hilja peale ja sealt siis hakkas üks häda teise otsa kulmineeruma. Õues ulatusid kõvemad pagid 12m/s .
Foto: Delfi
Mediumit peale pannes selgus, et see oli eelmisest korrast parandamata jäänud ja kasutuskõlbmatu. Nii tore. Panime siis selle tuulega lighti peale. Kallustus powerist nagu juba mainitud polnud juttugi.
Kogu see sahmerdamine võttis sellise aja, et proovida ei jõudnud midagi. Isegi mõnda pautigi ei jõudnud ennem visata. Ja sealt siis kohe edasi. Kui stardiprotsediuuri liinile sõitmiseks pautida oli vaja siis see muidugi ei õnnestund, soot anti küll hilinemisega järgi aga peale võtmisest polnud juttugi ja puri laperdas 30 sekundit ennem starti tühjalt. Trimmi ka mitte mingisugust sõnaga täiega sealsamuses.
Foto: Delfi
Allatuules läks pull edasi. Spinni saime mingi ime läbi üles ja kummalisel kombel ei rebinud täitsa järgi lastud foka latid seda isegi mitte katki. See eest kukkus spinnipoom masti pealt alla. Kummalisel kombel keegi seekord vatu pead ei saanud. Hals oli oma ette ooper. Valed brassid, poomi lahti ei tõmmatud ja sõitsime jupp maad peale halsi poom valel pool ennem kui lahtitõmbamis ots kätte saadi. Kui see kord juba käes oli siis sellest enam lahti ei lastud nii, et poomi uuele brasiile kinnitada oli võimatu. Kui kõik need ägedad manöövrid viimaks sooritaud said olime juba lootusetult üle layline purjetanud. Siis päästis õnneks purunenud foka fall meid sellest piinast ja võisime katkestada.
Spinn oli vaid kuidagi alla vaja saada ennem kui vöör Rannahoone ees liiva oleks jooksnud. See polnud nagu arvta võib ka mingi meelakkumine. Teine vöörimees hüppas küll auku aga brassi kaasa ei võtnud lootes ilmselt, et puri on piisavalt inteligentne, et ise talle järgneda. Üllatuslikult nii siiski ei läinud – pidi ikka alla tõmbama. No saime spinni seekord kätte ennem kui vesi otsa sai. Päris naljaks on neid ridu praegu kirjutada. 41 purjetamiseks ei piisa ainult kavlikteedist – peab kvantiteeti ka olema. Mõlema puudumisel läheb just nii nagu meil läks. Tegelikult läheb aga see kivi nende 10 meeskonna liikme kapsaaeda kes sõitma ei tulnud. Põhjused mida loetleti olid: reuma, kopsupõletik, laulatus, sugulased jne. Mitte ükski neist ei ole piisavalt tõsine eemalolekuks eriti kui arvestada järgmise hooaja eesmärke.
Kaldale seilasime juba mõnusas perepurjetus meeleolus. Kai peal võttis üks tuttavate nägudega kamp laulujoru üles ja natukee aja pärst lasi teine tuttava näoga kutt lipu alla ja hooaeg oligi läbi. 
Natuke kurba aga õnneks on 2012 hooaeg juba ukse ees nii, et kohe saab uue hingamisega asja kallale asuda.