Viimased kuud ja nädalad on läinud sellise kiirusega, et blogimine on pahasti unarusse jäänud. Parandame siinkohal selle puudujäägi andes käesoleva kevade tegemistest ülevaate:
- Premiumi ettevalmistus
- Uus Team
- Kolm esimest kolmapäevakut
- VSSR
Ettevalmistuse kohapealt peab tõdema, et projekt võttis arvatust oluliselt kauem aega aga lõpptulemusega võib täiesti rahulejääda.
Põhjatööd venisid nädal nädala järel ja pidevalt oli olukord, et järgmiseks kolmapäevaks saame joonele aga jälle lükkus edasi. Vahepeal hakkas tunduma, et vettelaskmise hetk ei saabu kunagi aga esmaspäeval 23. mail see viimaks siiski koitis.
Selleks ajaks oli põhja nühitud paar kuud, korda oli tehtud kahe aasta tagune vöörivigastus, käigukast parandatud ja mootor hooldatud. Aega läks aga asi oli seda väärt kuna laeva tehnilist seisukrod võib taas heaks hinnata.
Uueks hooajaks tellisime ka uue NeilPryde groodi mis esimeseks stardiks siiski veel kohale ei jõudnud nii, et esimese stardi 25. mail tegime veel korra vana “hea” dakroniga.
Ennem hooaja algust oli olukord suhteliselt keeruline. Arvestatav osa meie päris hästi koospüsinud teamist loobus 2011 hooajaks. Põhjused põhiliselt resurssides nagu aeg ja vahendid ja ilmselt osadel küsimus ka motivatsioonis ning eesmärkides. Seega olime “short handed” ja ei pea vist lisama, et eelarveline pool oli samuti pisut short.
Aga nagu vanasõna ütleb: “Kus häda kõige suurem seal abi kõige lähem” ja nii ka läks. Juhuste kokkulangemisel tuli appi X 41 klassi valitsev maailmameister tuues endaga täiendust nii meeste kui uute toetajate näol. Suur kogus purjetamistarkust kauba peale. Paremast lahendusest ei oskaks unistadagi.
Sel hooajal kanname uhkusega meie vanade heade sponsorite A le Coq, Netgroup ja Extreme Sport lisaks Webmedia, Tallinn 2011, Tallinna Sadam ja Rudus logosid.
Nüüd Kolmapäevakutest. Esimese stardi tegime 25. mail valitseva maailmameistriga roolis.
Tund ennem starti oli laev veel nii laiali, et võistlemine tundus ebareaalne. Meeskond saabus legendaarselt loetud minutid ennem väljalendu nii, et mingist põhjalikkusest rääkida ei saanud.
Puhus korralik läänekaare tuul sinna 10m/s kanti. Esimeses märgis olime esimesed aga siis hakkas harjutamatus ja stardieelne ettevalmistamatus kätte maksma. Eckerö Linega kokkupõrke vältimiseks pidime kõvasti luhvama ja brouhcisime. Kuna brassidele olid jäänud sõlmed otsa tegemata lendas vaba brass blokis välja ja jäi lipuna taha lohisema. Tänu sellele ei olnud enam võimalik halssida ja kulus palju aega ennem kui brassi kätte saime ning manööverdusvõime taastus. Tegelikult mingist manööverdus võimest uue hetk ennem starti esimest korda kokkutulnud meeskonna puhul rääkida ei saanud. Manöövrid olid aeglased, et mitte öelda ebaõnnestunud ja kaarimine võttis käsitlematu aja ning sõi ka ahtriseltskonna närve, mis kulmineerus taktikaliste möödalaskmistega. Finishis olime peale Sylviat ja Fortet kolmandana ning valem protokolli ei muutnud.
Tulemusest olulisem oli kergendus, et linnu jälle vees ning rockime.
Järgmine kolmapäevak pidi toimuma 01. Juunil. Ilm oli päikselin ning sellest johtuvalt ka osavõtt. Laeva kogunes 14 persooni nii, et pani juba mõtlema, et ega selles lasti põhja ei lähe.
Seda hirmu ei olnud ja ka tugev tuul seekord ei heidutanud või õigemini heidutas tuule puudumine. Võistlus jäi ära ja olime kella seitsmeks sadamas tagasi.
Hooaja kolmas kolmapäevak sõideti 08. juunil. Kaks tundi ennem starti hakkas kapteni telefoni tirisema ja info oli kõike muud kui meeliülendav – üksteise võidu raporteeriti, et “sry ma täna tulla ei saa”. Mingi hetk oli meid seitse ja kuna tuul oli tugev polnud mõtet sellise ilma ja nii vähe kogenud meeskonnaga merele minna.
Õnneks sebisid Webmedia esindajad kiiresti lisajõude ja kallutas poweri sai kokku.
Võistlus ise oli väga lahe – ilm päikseline ja tuuline ning sõideti 3 ringis vorsti. Lihtsalt suurepärane – au ja kiitus korraldajatele.
Meie sõit läks siiski arvestades meeskonna kogenematust – soodimehei oli meil kolme asemel näiteks 1,5 – groodimees läks allatuuleks spinni sooti, maailmameister oli ära jne – üllatavalt väheste katastroofidega. Korraliku kiiruse saime jahile siiski alles kolmadaks grüssuks. Füüsiliselt olime küll teised kuid ümberarvestus kukutas neljandaks. Positiivse poole pealt mainitagu, et uued tegid oma töö üle ootuste hästi ja nende taha midagi ei jäänud.
Järgmine etteaste oli Volvo Suursaari Race. Eelmisel aastal peatas meie edenemise võidupoole 25m/s tormituules ribastunud groot.
Nüüd oli uus puri ja laev oma kiiruseomadusi juba tõestanud. Kuna navigaatoriks tuli Eero Pank siis sai eesmärk olla vaid üks!
Reaalsus osutus kahjuks teiseks. Kõige paremini seletab toimunut navigaatori kokkuvõte:
Võrdlesin meid Freedomi, Blue Cafe ja Charismaga
1. Esimene leg ehk start – kotkan portti
Blue Cafele kaotus – 7min
Freedom +10min
Charisma +35min
Igati korralik sõit hea käik ja konservatiivne taktika, tunne oli, et vasakult välja tulevad aga nii julgeks ei julgenud kohe alguses minna.
2. II leg ümber saare ehk kotkan portti – kotkan portti
Blue Cafele + 10min
Freedom -6min
Charisma -4min
Blue Cafe puterdas korralikult navigatsiooniga, meie manöövrid ja keskendumine trimmile ei olnud ka võibolla kõige säravamad ja kui vähegi spinni kandmiseks läheb siis Freedomi ja Charisma vastu hakkavad kaotusminutid tulema. Meilt suht keskpärane sõit.
3. III leg kotkan portti-graskarsbadan
Blue Cafele + 48min
Freedom -80min
Charisma -22min
Tundub nii, et väga tugev käiguvahe Charisma ja Freedomiga, lisaks pääses Freedom ilma plekita. Charisma kes ise arvas, et taktikaliselt eksis aga 22min tegi meile???
võibolla ei olnudke pealt suur ring nii halb? võta kinni.
Blue Cafele 48min – kindlasti väga suur õnnestumine ja põgenemiskatse kandis vilja.
Tänu kehvale käigule pidime võtma tugevamad riskid taktikaliselt, julgesime seda teha ja õnneks tulime ka välja.
Närvilisust see tekitas – tundsin ju ise ka.
Minule tundus siin, et sõit on käes
4. IV leg graskarsbadan – finish
Blue Cafele – 17min
Freedom -12min
Charisma -5min
lisaks meie grupi aeglasemale Nornan IX -17min!
selgelt näha et viimased 15miil purjetati tund pärast meie lõpetamist oluliselt kiiremini.
võib öelda, et vanajumal tegi meile täieliku katastroofi!
Siia juppi läks kogu üritus! Väidan, et helsinki madalat võttes olime esimesed ja sellest on hea meel, ka IRC grupis olenevalt mõõdukirjast ei oleks siin olnud seis väga paha.
Järgmine aasta katsume siis vormistada!
Vähemalt olime füüsiliselt kolmas jaht finišis. Peale 46 jalast Luna ja täispurjes X41. See on tulemus mida pole senini suutnud.
Kõige lisaks selgus, et ORC1 klass oli sel aastal väga nadi – kõik Suured Poisid on IRC-sse kolinud. See on mõtlemise kohta ja võimalusel osaleme 12-14. Augustil Hankos toimuval IRC SM-l.