Nüüd siis selgus, et ka selliseid otsuseid tuleb vastu võtta…
Kolmapäeva hommikul hakkas nagu ikka ootuspärast infot tulema – tavalistele põhjustele – palju tööd ja kodus olemise kohustusele lisandus seekord Kevadtormilt saadud meningiidi sümtomitega põletik ning selgus, et eliit meeskonna liikmed on üldse Eestist ära.
Mitte startimise otsus oleks tulnud juba varakult vatsu võtta. Normaalselt sõitmiseks oleks vaja vähemalt 6 oskajat ning veel 4 enam vähme tegijat abi positsioonidele.
Kolmest soodimehest oli olemas üks…siis veel üks turist ning kaks naist. Isegi kallutus powerit ei saandu kuidagi täis elementaarsest manööverdusvõimest rääkimata.
Ka see on hästi tüüpiline – vaikse tuulega on jaht tavaliselt põhjaminemiseni ülerahvastatud aga tuulise ilmaga hakkab ülalmainitud põhjusied nagu varukast tulema.
Enivei, vajaminevast kümnest liikmest kogunes sadamasse 9 ja otsustasime siiski välja minna, et proovida.
Väljaminek nii lihtsaks siiski ei osutunud. Viimased kruiisitajad olid massi välja lülitamata jätnud ja paar nädalt kai ääres seisnud jahi vana akku oli täiesti tühi.
Selleks ajaks kui mootori käima saime olid tunnid juba alanud ning registreerimine lõppenud.
Välja siiski läksime. Ilm oli super – päike, soe ja tuult 10+m/s. Mida polnud oli elementaarne manööverdusvõime. Ka ilma spinnita manöövritega oli probleeme ning ei jäänud üle muud kui teha ainuõige otsus mitte startida.
Vastasel juhul oleks suure tõenäosusega ees oodanud arvestatavad materjaal osa hävingud ning meeskonna turvalisus ohtu seatud.
Üldiselt on Premiumi kolmapäevakutel osalemise seis hapu – ennem hooaja algust oli juba selge, et oskajaid ei jagu. Eliitmeeskond kas ei sõida kolmapäevakuid üldse või saab osaleda stiihiliselt.
Kaalusime juba sel hooajal üldse kolmapäevakutel mitte osalemist aga otsustasime siiski üritada.
Täna tundub see otsus ennatlik. Elame näeme…